TRINOKKEL ⟩ Säilenõtkuse uurija Karin Kruup: mäng tehnoloogiaga on ammu turvalistest piiridest väljunud

Foto: Rene Pringi / Andre Taal / Mihkel Lappmaa

Teise numbri avaintervjuu jaoks usutles Trinokkel toimekat säilenõtkuse uurijat Karin Kruupi.

Mihkel Kunnus (MK): Mina astusin aastal 2000 Tartu Ülikooli keemiateaduskonda maailmapildiga, mille parim ilukirjanduslik kirjeldus on Jules Verne’i “Saladusliku saare” reipas ja enesekindlas insenerivaimustuses. Mu vaimusüda murdus vaikselt ja vääramatult umbes 15 aastaga. Kui käänakuterohke on olnud Teie maailmapilt? On selles suuri pöördeid või sattusite kohe selliste õpetajate juurde, kelle antud teeots tupikusse ei viinud?

Karin Kruup (KK): Minu maailmapildis ei toimunud murrang vaikselt, vaid ühe päevaga. Olin kasvanud ju samamoodi tehnooptimistlikus ühiskonnas ning minu mõtlemises oli palju uskumusi, mida ma ei olnud sinna ise teadlikult tekitanud. Need uskumused olid tekkinud orgaaniliselt ümbritseva keskkonna toel juba sellel ajal, kui ma ise väga teadlikult ja kriitiliselt mõelda ei osanud.