/nginx/o/2024/10/02/16391496t1h039b.jpg)
/nginx/o/2025/04/24/16797568t1h2c02.png)
Kasv on olnud pikka aega ettevõtluses ainus edu signaal, tõend riskide õigustuseks ning kuldne pilet kõrgemasse äriliigasse. Ettevõtja Lauri Põld arutleb alternatiivse paradigma üle, mis seab ettevõtete kasvu vältimatu vajaduse küsimärgi alla.
Kasv on olnud ettevõtluses keskne märksõna vähemalt alates Joseph A. Schumpeteri klassikalisest käsitlusest, mis kujutab ettevõtjat innovatsioonivedurina ning majanduskasvu n-ö loomuliku dünaamika tulemusena. Schumpeteri sõnul seisneb ettevõtja roll uute kombinatsioonide loomises ja turgude ümberkujundamises, mis toob kaasa tootmisprotsesside ning tarbimisharjumuste pideva muutumise. Seda protsessi omakorda iseloomustab “loominguline hävitustöö”, kus vanad ärimudelid taanduvad uute ees, mis on kiiremad, tõhusamad või kõrgema lisandväärtusega. Nii kujuneb kasv justkui automaatselt ettevõtluse tinglikuks eesmärgiks: kui ettevõtja suudab tabada turu vajadusi ja seniseid norme kõigutada, kasvavad paratamatult ka tema turuosa, käive ja kasum. Säärane innovatsiooniveduriks olemine tähendab, et majanduse seisukohalt mõõdetakse edukust peamiselt kasvunumbrites, mistõttu on ka ettevõtjate endi jaoks edu selgeimaks signaaliks just võime pidevalt suuremaks ja mõjukamaks muutuda. Selles kontekstis muutub kasv – olgu see siis müüginumbrite, kasumi, töötajate arvu või turuosa näol – ettevõtluse tinglikuks peaeesmärgiks. Kasvust saab edu mõõt.