TRINOKKEL ⟩ TOOMAS TRAPIDO: kutse rännakule ehk mis on need “Lood, mis loovad”

Foto: Ave Teeääre/Andre Taal/Mihkel Lappmaa

Bioloog ja pedagoog, ökoloogilise maailmavaate uurija ja tutvustaja Toomas Trapido meenutab, kuidas ta jõudis lugudeni, mida ka Trinokli lugejatega jagab.

Kuidas ma ühel suvepäeval pargipingil istudes äkki suurest pildist aru sain

Ma mäletan seda hästi. Oli aasta 2000, juulikuu, ma istusin Tartus Toomemäel pargipingil ning lugesin suure huviga Elisabet Sahtourise äsja ilmunud „Maailmatantsu”. Raamatu tekst oli üles pandud imikueast just välja saanud internetti, kust ma olin selle endale printinud ja lugesin seda mõnusas Eestimaa suve pärastlõunasoojuses Toomemäel. Ma tundsin peaaegu füüsiliselt, kuidas Elisabeti mõttekäigud avardasid minu mõtteruumi, kuidas mitmed ähmased tunded ja mõtted said kinnitust ning äkki selgines suur pilt, nagu ilmus kujutis valgele fotopaberile minu fotograafist isa ilmutusvannis. Nüüd tekkis mul sarnane tunne paberilehtedelt sõnu lugedes. Vaat siis, milline jõud on sõnadel! Praegu tagasi vaadates võin öelda, et selle pärastlõuna taipamised on mind kandnud ja minu elu oluliselt suunanud järgnevad kakskümmend viis aastat.

Kutse rännakule ehk mis on need “Lood, mis loovad”

Hea lugeja, kutsun Sind kaasa rännakule, mis algabki pargipingil suvisel Toomemäel. Teekonnal ootavad meid ees mitmed seiklused. Kohtume Maaema Gaiaga, käime suitsusaunas ja visiooniotsingutel. Pimedas kevadöös tuleb meid tervitama Ahja jõe naarits. Seejärel läheme maa alla juurte juurde, liigume läbi varjudemaa ja jõuame ilusamasse ilma ehk maailmale lootust andvate kohtade ja praktikateni. Lõpuosa viib meid tagasi Tartusse, aga ka Laelatu puisniidule, kus elurikkus elutarkusega kokku saab. Jalutame läbi terve evolutsiooni ja kohtume taipamistega tunnetuse teel.

Mis raamat see siis õigupoolest on? Kõige täpsem oleks öelda, et see ongi üks lugu. Lugu algab kusagilt ja suubub kusagile, aga lood on nagu veed oma igaveses ringkäigus – nad tahavad liikuda, voolata. Lugudega luuakse ja juttudega juhitakse, seda teadsid juba meie esivanemad. Üha rohkem mõistetakse, et inimene toimib läbi lugude. Lood on inimese psüühikasse sügavalt sisse ehitatud, lood on inimese operatsioonisüsteem. Me räägime kogu aeg lugusid, iseendale ja teistele. Lood on elavad, isegi kui nad on tuhandeteks aastateks talveunne suikunud, ja lood mõjutavad maailma. Seetõttu tahan ka mina rääkida lugusid. Lugusid ühest teistmoodi olemisest, millele on raske mingit nime anda ja ei peagi. Loomulikult jutustan ma lugusid, mis on mulle olulised ja parim, mis juhtuda saab, ongi see, kui minu jutustatud lugu kedagi kõnetab.

Lood on inimese psüühikasse sügavalt sisse ehitatud, lood on inimese operatsioonisüsteem.

Üks eriline lugu on selle raamatu illustratsioonide lugu. Nimelt kui olin avalikult öelnud, et ma hakkan sellist raamatut kirjutama, siis võttis minuga ühendust kunstnik Ave Teeääre ja ütles, et ta tahab seda raamatut illustreerida! Selline selgus tuli alguses isegi ootamatult, kuid väikese enesekogumise järel ütlesin “Jah!” ja sellest sai alguse väga inspireeriv ja viljakas koostöö, nii et raamatus on tekstid ja pildid muutunud üheks tervikuks.

Trinoklis hakkavad “Lood, mis loovad” ilmuma järjejutuna, seega peame teksti ja pilte pisut kohandama, aga kavas on mõlemast võimalikult palju edasi anda.

Tahan veel kindlasti meeles pidada, et ükski inimene pole saar ja ükski loom ega taim ei saa elada täiesti üksinda, vaid me kõik oleme suure eluvõrgustiku liikmed. Me oleme hõimlased ja saame siin ilmas elada ainult tänu teistele. Nii on ka see lugude raamat sündinud tänu paljudele. Ma tänan teid kõiki!

Hea lugeja, mida muud ma oskan Sulle soovina kaasa anda, kui et head ja põnevat astumist meie ühisel rännakul!

 

Toomas Trapido loovad lood hakkavad ilmuma Trinokli tagakaanel ja veebis.