Saada vihje

TRINOKKEL Margaret Irval ja Eneliis Arpo: keskkonnasäästlikkus pole mööduv mood, vaid vajadus

Toimetaja: Mihkel Kunnus
Margaret Irval, Liisa Puusepp (Rakvere Riigigümnaasiumi koolijuht) ja Eneliis Arpo
Margaret Irval, Liisa Puusepp (Rakvere Riigigümnaasiumi koolijuht) ja Eneliis Arpo Foto: Ain Liiva/Andre Taal/Mihkel Lappmaa

Kui palju mõtled sina sellele, kust pärinevad su riided, kuhu need pärast kandmist jõuavad ning millist mõju nende elukaar avaldab, küsivad Rakvere Riigigümnaasiumi abituriendid Margaret Irval ja Eneliis Arpo.

Eurooplane ostab aastas keskmiselt 26 kg tekstiilitooteid ja viskab ära 11 kg. Sellises mahus tekstiilitarbimine nõuab hinnanguliselt 400 m2 maad, 391 kg toormaterjale ja 9 m3 vett elaniku kohta.

Elame juba pikalt võta-tarbi-viska-ära mentaliteedi järgi, teadvustamata endale, kuidas heaoluriikide ülesehitatud tarbimiskultuur mõjutab teisi inimesi ja meie planeeti. Mure meie hoolimatu käitumise pärast ärgitas meid midagi ette võtma, et inimesi mõtlema panna, ning otsustasime seda teha nii, et probleemi teadvustaksid need, kes muidu teemast ei huvitu.

Moetööstuse kiire tempo ja muutlikkus ahvatleb noori

Üks suurimaid reostajaid maailmas on kiirmoetööstus, mille peamiseks sihtrühmaks on saanud noored, keda on kiiresti vahelduvate trendide abil lihtne mõjutada. Sotsiaalmeedias löövad laineid mikrotrendid, mis võivad moes olla vaid paar nädalat, aga magusate hindade ja kiiresti kohaneva ning ebakvaliteetse masstoodangu tõttu on nendega kaasa minemine ülimalt lihtne ega nõua rahakotilt palju. Uue trendi sünniks ei ole vaja palju. Hiljuti vallandus näiteks uus trend peale seda, kui artist Kendrick Lamar kandis Super Bowlil esinedes alt laieneva säärega nostalgilisi teksasid, mis pani sotsiaalmeedia kohe kihama. Nõnda pandi taas alus uuele trendile meestemoes.

Näide MÕJU meestemoest.
Näide MÕJU meestemoest. Foto: Ain Liiva

Tarbimine meelelahutuse nimel

Sisuloomes on tarbimise propageerimiseks välja kujunenud täiesti uus žanr haul. Haul-videos tutvustab sisulooja hiljuti ostetud tooteid, milleks võivad olla näiteks rõivad, toidukaubad, meigitooted või majapidamistarbed. Haul’id hakkasid populaarsust koguma Youtube’i turule tulekuga. Viimastel aastatel on rõiva haul’ides hakanud domineerima müügiplatvorm Sheini tooted, kus tutvustatavad rõivad on tavaliselt ostetud suurte kastide kaupa ning enamik ostetud riietest ei leiagi lõpuks kasutust. Sheinist ostetud riided on äärmiselt odavad, sest nende tootmisprotsess ei ole tavaliselt eetiline, rikub inimõigusi ning samuti on tegu väga ebakvaliteetsete toodetega. Videotele lisatakse tavaliselt ka tootekoodid, et video vaataja saaks endale kergelt samasugused riided soetada.

MÕJU moe-show
MÕJU moe-show Foto: Ain Liiva

Kas senised sammud jätkusuutlikkuse suunas on piisavad?

Positiivsest küljest saab aga öelda, et sotsiaalmeedia on hea tööriist ka selleks, et mõjutada inimesi jätkusuutlikumalt käituma. Tänu sotsiaalmeedia kajastusele on moodi läinud näiteks teise ringi kauplustes ostlemine ja osa rõivabrände on astunud väikseid samme jätkusuutlikkuse poole. Kuid suhtumine tarbimisse pole palju muutunud. Üle tarbida saab ka teise ringi tooteid ja peale selle on teise ringi poodide tootevaliku vallutanud samuti kiirmood ning on keeruline „kaltsude” vahelt leida midagi kvaliteetset. Kiirmoekettide algatatud jätkusuutlikkuse kampaaniad suunavad inimesi iroonilisel kombel tihti siiski aina uusi tooteid soetama, näiteks meetodil, et „too oma tekstiilijäätmed meile ja teeme sulle sinu järgmiselt ostult 50-protsendilise soodustuse”.

Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, ökoloog Mihkel Kangur lõi MÕJU-l kaasa.
Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, ökoloog Mihkel Kangur lõi MÕJU-l kaasa. Foto: Ain Liiva

Samamoodi enam jätkata ei saa

Meil on praegu olemas vajalikud rõivad absoluutselt kõikidele inimestele maailmas, aga sellegi poolest sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju ning toodame siis uued asemele. Moetööstus tekitab ligikaudu 10% maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest. Tekstiilitoodete värvimine ja viimistlemine põhjustab hinnanguliselt umbes 20% maailma veereostusest ja suure osa moetööstuse töötingimused ei arvesta inimõigustega. Meie situatsioonis ei ole enam kasu pelgalt traditsioonilisest taaskasutusest. Vajame uusi tehnoloogiaid, mille abil tuua turule ringdisain ja ringmajandus. Selleks on vaja aga muutust meie tarbimiskultuuris, sest praegu ei jõua ringtehnoloogia areng meie tarbimise kiirusega sammu pidada.

Rakvere riigigümnaasiumi õpetajate moekollektsioon.
Rakvere riigigümnaasiumi õpetajate moekollektsioon. Foto: Ain Liiva

Rakvere Riigigümnaasium – keskkonnateadlik ja uuendusmeelne kool

Rakvere Riigigümnaasium pöörab suurt tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning kestlikule arengule, integreerides neid teemasid õppetöösse ja koolikultuuri. Meie koolis toimuvad mitmed algatused, mis edendavad keskkonnateadlikkust ja universaalseid väärtusi – nende hulgas maailmaharidusnädal, erinevad lõimitud õppevormid, naguveelõiming, mida käsitletakse füüsika, bioloogia, geograafia, keemia ja liikumisõpetuse tundides, ning keskkonnalõiming, mida käsitletakse inglise keele ja geograafia tundides. Samuti toimub MÕJU moe-show, mis suunab noori jätkusuutliku moe ja teadliku tarbimise poole.

Artikli foto
Foto: Ain Liiva

Isiklik inspiratsioon ja idee sünd

Jätkusuutliku moe-show idee hakkas Margaret Irvalil peas keerlema juba 10. klassi lõpus (2023): „Uurimistöö või praktilise töö teema valikul rõhutati, et see peab lähtuma isiklikust huvist. Ja mul oli see huvi olemas! Olen lapsepõlvest saadik tundnud kirge moe ja moeloomingu vastu, kuid 10. klassis mõtlesin esimest korda tõsisemalt: aga mis mõju on sellel keskkonnale? Nii hakkasin sügavamalt huvituma kiirmoest ja selle negatiivsest mõjust.”

Just nende probleemide teadvustamisest saimegi inspiratsiooni luua MÕJU moe-show. Meie eesmärk oli avada inimeste silmad kiirmoe kahjulike mõjude osas ning samal ajal anda noortele disaineritele võimalus end moelaval teostada.

Artikli foto
Foto: Ain Liiva

Esimene samm – idee elluviimine

Kui idee oli selge, liitus plaaniga ka Eneliis Arpo ning koos hakkasime esimest korda suurt moeüritust korraldama. MÕJU moe-show puhul seadsime kindla eesmärgi, et kõik kollektsioonid oleksid 100% taaskasutatud materjalidest. See tähendas, et disainerid, kes soovisid osaleda, pidid järgima reeglit: uut kangast ei tohi kasutada. Rõivad tuli valmistada vaid juba olemasolevast materjalist, näiteks vanadest teksadest, padjapüüridest või muust taaskasutatavast.

Jätkusuutlikkus oli meie jaoks oluline ka kogu ürituse korraldusprotsessis. Otsustasime, et MÕJU moe-show on täielikult plastivaba, ning ka koostööpartnerite valikul lähtusime nende keskkonnasäästlikkusest.

Artikli foto
Foto: Ain Liiva

Kogukonna toetus – üllatav ja südantsoojendav

Moe-show’d korraldades avastasime midagi imelist – Rakvere ettevõtluskogukond on uskumatult tugev ja toetav. Ilma nende panuseta poleks meie sündmus saanud toimuda sellisel tasemel, nagu see lõpuks teoks sai. Toetus tuli igal kujul: rahaline abi, lillekimbud, sponsortooted – iga panus oli hindamatu ja südamest tulev. Suur roll oli ka Rakvere linnal, kes panustas sündmuse toimumisse rahaliselt, aidates nii kaasa meie visiooni elluviimisele.

Öeldakse, et küsija suu pihta ei lööda. Selle põhimõtte järgi saatsime oma esimesel korraldusaastal välja üle saja sponsorlustaotluse. Tulemus oli hämmastav – peaaegu 20 ettevõtet tulid meile appi, aidates moe-show’d reaalsuseks muuta. Kuid me ei otsinud toetust lihtsalt suvalistelt ettevõtetelt. Meie eesmärk oli kaasata brände, kelle väärtused ühtivad MÕJU moe-show põhimõtetega – keskkonnasäästliku ja vastutustundliku tarbimisega.

Oleme uhked, et meie sponsorite hulgas olid näiteks Eesti rohelisim bränd Nurme Looduskosmeetika, teadlikult keskkonnasäästlik Fotografiska ning mitmed teised, kes jagavad meie missiooni. See kogemus näitas, et kui idee on tähenduslik ja oluline, leidub alati inimesi ja ettevõtteid, kes soovivad sellesse panustada.

MÕJU moe-show ei ole pelgalt moeetendus – see on kogukonna ja väärtuste kokkupuutepunkt. Ja just see teeb selle nii eriliseks.

Artikli foto
Foto: Ain Liiva

Disainerite leidmine ja väljakutsed

Disainerite leidmine oli üllatavalt lihtne – meie koolis leidus noori moeloojaid, kes olid valmis end proovile panema ja looma jätkusuutlikke moekollektsioone. Tundus, et kõik sujub ladusalt, kuni saabusid esimesed tagasilöögid: kolm disainerit otsustasid võistlusest loobuda ning korraldajatena pidime kiiresti lahenduse leidma.

Moemaailm on oma olemuselt dünaamiline ja pidevalt muutuv ning see kogemus kinnitas seda veelgi. Kiire tegutsemine tõi tulemusi. Leidsime koolist uue moelooja ning astusime julge sammu: kutsusime osalema ka lapsevanemad. Vastukaja oli positiivne ning kolme lapsevanema panus lisas show’le mitmekesisust ja põlvkondadeülest sidet.

Isiklikud õppetunnid ja mõju maailmavaatele

MÕJU moe-show korraldamine ning kiirmoe negatiivseid mõjusid käsitleva praktilise uurimistöö läbiviimine on oluliselt mõjutanud ka meie enda suhtumist moesse ja tarbimisse. Kuigi olime juba varem teadlikud kiirmoe probleemidest ning eelistasime teise ringi kauplusi, avardas see kogemus meie maailmapilti ja muutis meie tarbimisharjumusi märkimisväärselt.

Täna väldime kiirmoe brände nii palju kui võimalik ning pöörame teadlikult tähelepanu ostetavate toodete koostisele ja materjalidele, et veenduda nende kestlikkuses ja väiksemas keskkonnajalajäljes.

MÕJU moe-show oli meie jaoks rohkem kui lihtsalt sündmus – see oli teekond teadlikuma tuleviku suunas.

Artikli foto
Foto: Ain Liiva

Eelmisel aastal tõestasime endale ja teistele, et jätkusuutlik mood ei ole pelgalt trendisõna, vaid tõeline võimalus muuta tarbimisharjumusi ja inspireerida noori teadlikumalt riietuma. MÕJU moe-show esimene korraldus ületas kõik ootused – kõik piletid müüdi välja ning tagasiside oli ülimalt positiivne. See tõestas, et meie kooli ja Rakvere kogukond on valmis mõtlema keskkonnasäästlikule moele ning väärtustab loomingulist lähenemist taaskasutusele.

Seetõttu otsustasime ka abiturientidena MÕJU uuesti ellu kutsuda. 1. märtsil toimus Rakvere Riigigümnaasiumis taas MÕJU moe-show, mille seekordseks teemaks oli „Müüte mööda”. Esitlesime taas kollektsioone, mis olid valmistatud keskkonnasäästlikest materjalidest, kuid tänavu oli laval loomingut rohkem – kuue kollektsiooni asemel kaheksa ning oma kollektsiooni esitasid ka õpetajad.

MÕJU ei ole lihtsalt moe-show – see on sõnum, et igaüks meist saab muuta maailma, alustades väikestest, kuid teadlikest valikutest. Kui eelmine aasta näitas, kui suur mõju võib olla ühel kooliüritusel, siis tänavu tõestasime, et see mõju võib olla veelgi suurem.

Artikli foto
Foto: Ain Liiva
Tagasi üles